E-ITSPEA Teema 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Naatan Nohikul on probleem - tal on vaja enda tarkvaraprojektil valida kolme erineva litsentsi vahel. Aga sellise asja valimine tundub raske ja hirmus! Siin toon välja mõned nende vahed ja millist valida. Siiski on targem alati lähemalt lugeda enda valikust, ega see siin kirjeldatu ei sobi enda terveks ideeks litsentside kohta. Aga kui ise soovitada võin, siis kui mõelda ei taha, mine GNU GPLiga.

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Naatan Nohik võiks valida EULA suletud lähtekoodiga siis, kui tal on vaja hoida enamiku enda koodist ainult endale teada ning hoolib tugevalt enda intellektuaalse omandist ja kuidas seda kasutaja tohib kasutada. EULAd on tüüpiliselt pikad tekstid, kus kirjeldad kõiki pointe, mida kasutaja peab lepingus nõustuma, et tarkvara kasutada. 

Tähtsamalt EULAs kirjeldatakse, et kasutajale antakse litsents tarkvara kasutada; nad ei oma tarkvara otseselt. Kirjeldatakse mis on firma süü ja mis on kasutaja süü legaalsetes probleemides, mida kasutaja teha võib, kuidas litsentsilepingu lõpetamine välja näeb.

EULAd on tihti pikad ja legaalsusi täis dokumendid, mida kasutajad väga põhjalikult peaaegu kunagi läbi ei ole. Selle loomine vajab kindlasti legaalset tiimi või vähemalt legaalset nõustajat, et kindlustada, et kõik mis EULAs on kirjas, on ka tegelikult legaalselt võimalik kindlustada. Kuid kui see töö on tehtud, siis sinu enda soovid on päris tugevalt tarkvaraga koos ning kõik tarkvaraga seotud tegevused jäävad sinule.

GNU GPL (tugev copyleft)

Kui EULA tundub veidike palju või härra Nohikul on (ägedad) kogukonnale vabad ja kasutajasõbralikud ideed enda tarkvara jaoks, siis tugeva copyleftiga GNU GPL litsents võib hea valik olla. GNU GPList, vabast tarkvarast ja litsentsist saab isegi päris lihtsasti lugeda gnu.org lehelt, kus nad toovad välja ka paljud erinevad litsentsid, millega saab seda võrrelda. Olemas on mitu GNU GPL versiooni, mida saad valida.

Litsentsi sisestamine on lihtne, see tekst pannakse soovitavalt iga lähtekoodi faili algusesse (loomulikult enda asendustega): 

<one line to give the program's name and a brief idea of what it does.>
    Copyright (C) <year>  <name of author>

    This program is free software: you can redistribute it and/or modify
    it under the terms of the GNU General Public License as published by
    the Free Software Foundation, either version 3 of the License, or
    (at your option) any later version.

    This program is distributed in the hope that it will be useful,
    but WITHOUT ANY WARRANTY; without even the implied warranty of
    MERCHANTABILITY or FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE.  See the
    GNU General Public License for more details.

    You should have received a copy of the GNU General Public License
    along with this program.  If not, see <https://www.gnu.org/licenses/>.

GNU GPL (ja copylefti põhimõte) põhineb nelja idee peal: tarkvara võib kasutada ükskõik milleks, muuta ükskõik kuidas, jagada ükskõik kellega ning jagada ka enda muudatused. Kui Naatan Nohik vabastab tarkvara selle litsentsiga, siis ka edasipidiselt jääb see tugeva copyleftiga vabatarkvaraks. Põhimõte jääb vastastikku EULAga - reeglid kirjutatakse tarkvara sisse, mis kindlustavad väga vabat tarkvara liikumist ja omamist. 

Eriti tooks välja selle, et kui kasutada tugevat copyleft litsentsi, tähendab see seda, et kõik mis sellega tehakse peab ka jääma vabaks tarkvarak - õigused kanduvad igasse programmi, kus seda kasutatakse, edasi.

Efektiivselt GNU GPL lubab sul müüa enda tarkvara niimoodi, et see sarnaneb kellegile lihtsalt asja müümisega. Pärast müüki on see tema käes ning enam pole see sinu asi, mis ta sellega teeb. See poleks võibolla parim idee, kui müüd live service stiilis mänge või midagi, mis on vaja väga salajaks hoida, kuid paljude tarkvarade jaoks on see väga sobilik.

BSD litsents (ilma copyleftita)

Kui Naatan tahaks aga jagada/müüa enda tarkvara nii, et ta tahab vaba tarkvara, kuid mitte copyleft'i "nakkamist". Litsentsi lisamine on samuti lihtne, sarnaselt GNU GPLiga pannakse litsentsi tekst lähtekoodi. Kuid BSD litsentsi valimisel peab vaatama kindlasti nende erinevaid versioone - originaalne mitte-modifitseeritud litsents eriti vajab edasikasutamiseks enda lähtekoodis alati esimese tarkvara looja nime edasi hoida.

BSD Litsents sarnaneb mõnes mõttes GNUga - litsents tagab, et kasutaja saab selle tarkvara kätte nii nagu ta on. Kuid peamine vahe on copyleft puudumine - mis tüüpiliselt tähendab, et keegi võib selle programmi edasi müüa enda teistsuguse litsentsi all. BSD juhul Naatani nimi jääks sellises edasimüümise situatsioonis lähtekoodi sissekirjutatud, kuid siis keegi, kes selle ostab, võib edasi müüa enda litsentsiga.

Efektiivselt siis BSD litsents ilma copyleftita tagab selle, et Naatani nimi on programmis sees, kui seda kuskil kasutatakse, kuid muidu on see teiste asi, kuidas nad kasutavad seda. BSD litsents sobiks kõige paremini siis, kui soov on lihtsalt mingi tarkvara kokku panna ja maailma lahti lasta ning ei hooli väga, mis sellega tehakse. Toon igaks juhuks välja, et see ei tähenda, et algselt seda müüa ei või - lihtsalt tähendab, et kui keegi selle saab, siis tema võib jagada tasuta, kui soovib.

GNU - GNUGPL License 
GNU - A Quick Guide to GPLv3
Free Software Directory - BSD-4 ja BSD-3 
GNU - The BSD License Problem
Electronic Frontier Foundation - Dangerous Terms: A User's Guide to EULAs 
Lexology - EULA Agreements: Essential Guide for Corporate Legal Teams