E-ITSPEA Teema 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Hea näide kasutatuvusest

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi poolt uuem eesti keele sõnastiku rolli täitev veebileht, mis avati aastal 2019. Koolis eesti keele klassis mäletan, kuidas pidime vahepeal taga ajama käändamisvorme ja muutvorme ning selle jaoks tüüpiliselt kasutasime EKI iidset lehte, kus oli 2000ndate algusest tunduv disain, kus väikse tekstiga pidi lugema kõike ja otsida oli raskem.

Nüüdsed koolilapsed saavad kasutada sõnaveebi - kus iga sõna tähendus, muutvorm, sünonüümid, veidi päritolu andmeid, liitsõnad on ühel lehel suurelt kokku pandud. Siin on võibolla palju õppida, kuid sellises kontektsis on see minu arust hea - ega sõnastikku ei lähe, et sul lihtne aeg oleks, pigem inforohkne. Enamik muid kasutatuvuskomponente tunduvad mulle toredalt täidetud - vähemalt, keeleteadushuvilisena olen küll rahul. Kui sinna sattusin paar aastat tagasi, oli väike "vau! uuendused!" moment küll.

Kriitkat oleks küll sellele, et käändsõna tüüpide leht, kuhu muutvormid sind saadavad, on veidi kole ja liiga suure fontiga, kuid tehniliselt on see juba teine leht ning see, et sõnaveeb nii palju eesti keele infoallikaid kokku liidab, on ikka kasulik.

Sõnaveeb - koduleht

Halb(?) näide kasutatuvusest

Audiokontrolli slaider on nii eilne teema. Kui soovid, et sinu kasutajatel oleks modernne, mänguline, tõesti interaktiivne kogemus, kui muudavad enda auditasemet, siis geniaalsed arendajad on välja nuputanud juba palju huvitavaid ideid.

Kui päriselt rääkida, siis umbes aastakümmend tagasi r/ProgrammerHumor subredditis oli väike trend, kus inimesed üritasid välja nuputada, mis on kõige ebasõbralikum viis muuta audiovolüümi. Üks mu lemmik näiteid siin on hoides alla tulistamis nuppu kahuril ning see, kui kaugele pall sealt välja tulistatakse, määrab audio taseme. Ka tore on lõkkele rohkema puidu alla panemine, et volüümikontroll oleks hea ja soe (ning valjum); üle aja ta külmeneb ja läheb vaiksemaks.

Arvan, et Nielseni salajane kuues komponenti, kasulikkust, rikutakse siin väga tihti - tegelikult juba hõlpsate vahendite muutmine uueks ja modernseks tihti ei ole väga vajalik ega soovitav üldse. Silicon Valley võiks sellest midagi õppida ka, äkki.

Medium - The worst volume control UI in the world 
r/ProgrammerHumor - search erinevate volume slider postide jaoks

E-ITSPEA Teema 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Mentor - Linus Torvalds

Linus Torvalds on IT maailmas põhimõtteliselt kõigile tuttav. Soomest pärit arendaja, kes tegi Linuxi kerneli ja andis arendusmaailmale ka Giti. Ta on Linux Foundationis üks suvaline tüüp (fellow at Linux Foundation - mulle see tiitel väga meeldib) olnud peaaegu 23 aastat ning on siiamaani üks põhiline Linux kerneli arendaja.

Linuxil on olnud üle aja päris tugev keskkond, kes selle peal töötavad ning Torvalds on selle juht päris kaua olnud. Temaga koos on (vähemalt tema arvates) väike tiim põhihaldajaid, kusjuures praegu on iga suvaline tüüp, kes seda haldab, väga kriitiline. Sellega seoses on isegi tehtud selle aasta alguses Linuxi erakorralise juhivahetusplaan, kus kerneli kogukond teeb suure diskussiooni valitud Organiseerijaga, et kes Torvaldsi asendab.

Suvalise tüübina Linux Foundationis on ta päris tugeva jälje maha jätnud. 

tomshardware - Linux kernel contingency plan 
Lemelson-MIT - Linus Torvalds 
Linus Torvalds - linkedin

Arengumootor - Susan Wojcicki

Susan Wojcicki oli YouTube'i CEO aastast 2014 kuni 2023, kui ta lahkus vähi tõttu, mis teda lõpuks tappis aastal 2024. Ta mängis isegi tähtsa osa YouTube'i ostmises Google poolt. Selle ajaga Wojcicki viis edasi YouTube'i moderniseerimisega, üritades teha sealse töötamise paremaks, fokuseerides innovatsioonile, mitmekesisusele ning üritas teha IT maailma rohkem õiglaseks kõigile.

Tema juhtimise all lisandus YouTube'ile Youtube Premium, TV, Learning. Ta juhtis YouTuberite rahastusprogramme - näiteks Twitch'i laadne Super Chat ja kanali liikmeks saamine. Wojcicki on üldiseltki modernse interneti AdSense rajaja - aastal 2003 oli ta AdSense esimene mänedžer ning oli Google'i esimene turundusjuht.

Tänu temale on naistel kasvõi veidi tugevam võimalus tech-maailmas ringi liikuda ning suur osa, kuidas  moderne nternetimaailm välja näeb, on tema tõttu, nii halvad kui head osad.

Sundar Pichai - An incredible life and career 
hustlecommons - Susan Wojcicki Investments 
oncodaily - Remembering Susan Wojcicki

E-ITSPEA Teema 8: IT proff...?

Klassikaline kõrgkoolidiplom

Kõrgkoolidiplom on ikkagi klassikaline paber, mis kõigile ütleb, et midagi ikka tead. Teooria teadmine on IT tööturul tänapäeval minu arvates boonus - sellega jääd silma suure koguse oskajate vahel. Enamik töötajaid, kellega olen enda töös tutvunud, on mingisuguse kõrgkoolidiplomi saanud ning mulle jääb mulje, et selle suure teooria õppimine annab veidi iseloomu arendada ka.

Minu kogemuse poolt, hetkel TalTechi esimest aastat võrreldes enda TTHK esimese aastaga, ütleksin, et õpitud kontseptid on päris sarnased, kuid TalTechis õpitu tundub, et sain rohkem aru ka miks mõned asjad mõnda moodi on. Loomulikult TTHKs olin palju noorem, kuid kui mõte on asjast läbinisti aru saada, siis kõrgkool õpetab ikka rohkem.

Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom

Ise olen läbinud Tallinna Tööstushariduskesuskes 4. taseme kutsekeskhariduse, et saada noorem tarkvaraarendajaks. Mõni aastat tagasi oli tööle päris võimalik saada - leidsin normaalse koha selle tunnistusega küll. Kutseharidusega siiski tähendab kõige rohkem see, mida oskad - üldiselt keegi ei hakka sind tööle võtma selle pärast, et sul selline paber on.

Siiski kutsekoolide fookus on praktikilise oskuste saamine ja (IT sfääris) rohkem koodi kirjutamine. See tähendab, et tööl otseselt ma sellist loogilist alust programmeerimisele väga ei saanud - oskasin lihtsalt IT asjadest infot otsida ja n.ö. asju kokku kleepida. Alustades TalTechis juba 1. semestril oli tunda, et klassid nagu diskreetne matemaatika ja andmebaasi alused lähtuvad IT maailmaga hoopis teistmoodi ning minu arvates paremat moodi. 

Minu arvates võimalus liikuda kutseharidusest ühe taseme üles on väga hea viis - see annab kaasa teooria õppimisele palju "ahhaa!" momente, kus saad aru, et teooria mis õpid, oled juba kasutanud intuitiivselt. 

Erialane kutsetunnistus 

Erialaseid kutsetunnistusi on ikka päris palju valida, nii et tähtis on teada, mida õpid. Suur pahandus ei ole, kui õpid lihtsalt õppimiseks, kuid töö leidmiseks on vaja teada, mis sinu tööala jaoks tähtis on. Front-end arendaja, kes oskab kasutada UX/UI programme on hea kombinatsioon, kuid kui kandideerid peamiselt Linux administreerimisele, siis see suurt midagi üldiselt ei tähenda.

Kutsetunnistusi on tihti "lihtsam" saada, kui tervet haridusastet. Ikka pead õppima, kuid palju neist on võimalik töö kõrvalt õppida üle interneti. Näiteks Google pakub enda tunnistusi isegi tasuta ja lõpptunnistus näitab küll, et saad vähemalt baasteadmistest selles alas aru. Olen ise Figma UX/UI tunnistuse saanud ning disainimise õppimine on päris palju kasu olnud ka enda jaoks.

Ja IT Kolledž 

Mulle jääb mulje, et IT Kolledž sarnaneb siin kõige rohkem veidi kutsekooli poolde nihkuv kõrgkool, vähemalt enda ajaloo poolest. Tänapäeval olles TalTechi osa, tundub et ta roll on ikka edendada kõrgharidust Eestis. 1. aastane magistriõppekava, mis pakutakse, on minu arust väga tore viis edendada ka IT töötajaid Eestis ning oleks tore näha edasi kolledži poolt pakutuvaid väljaõpinguid IT-laadsetele teemadele, mis just 3 aastat ei võta.

 

IT Kolledž - Ajalugu
Google - Career Certificates